28. september 2014

26.09.14


Eelmine õhtu läksin väga hilja magama, aga hommikul polnud üldse raske ülesse saada. Ujuda oli alguses naljakas, poleks uskunudki, et kahe päevaga see nii võõraks jääb.
Saksa keele tunnis sain natukene olla kui siis klassi telefon helises ja pidin inglise keele testi minema tegema. Test oli pikk ja see naine ütles, et arvatavasti me kohtume veel. Tegelikult pole mul selle vastu midagi, see tuleb ju mulle ainult kasuks. Ta ütles, et 2x nädalas siis kohtuks, aga ma ei teagi, mis kellaaegadel.
Kui tema ruumi jõudsin, siis alguses kohe küsis, et kas mul külm pole. Tal endal oli pleed ümber ja siis andis mulle ka ühe. Üle tunni tegin seda testi, ehk inglise keele tund jäi täitsa vahele. Enne valitsuse tundi käisin ruttu sealt klassist läbi ja sain teada kodutöö - mingi kirjand tuleb kirjutada esmaspäevaks, kui tore.

Matemaatika õpetaja on meile juba nädal aega lubanud küpsiseid küpsetada, sest me oleme hea klass. Nii kaua läks tal sellega sellepärast, kuna ükspäev tuli tal alles õhtul voodisse minnes meelde, et pidi küpsetama. Siis jäi ta haigeks, teine päev läks elekter ära ja lõpuks kui enam vabandusi polnud, siis ta lihtsalt unustas ära.
Aga reedel, kui teda ennast koolis polnud ja mingi teine mees teda asendas, siis ta oli oma küpsised tema kätte andnud ja lõpuks saime oma kaua oodatud küpsised. See oli nii armas temast minu meelest, meesõpetaja küpsetab kodus oma klassi jaoks oma vabast ajast küpsiseid.

Väga random, aga kriminalistika tunnis üks teine poiss kiitis mu küüsi.

Peale kooli tulin koju, Skypesin empsiga ja siis üritasin Padjaklubi vaadata. 5min suutsin ja siis jäin magama. Vahepeal ärkasin ülesse ja panin omale kella, et liiga kaua ei magaks. Peale kella magasin ikka veel edasi, 6 paiku tuli hostema koju. Ta pidi filmi laenutusse tagasi viima ja kutsus mind kaasa, aga ma olin omadega nii läbi, et magasin hoopis edasi.
Kell 7 hõikas hostvend, et söök on valmis. Siis suutsin end lõpuks ülesse ajada.

Vahepeal jõudsin Padjaklubi ära vaadata ja siis hakkasime Frozenit hostemaga vaatama. Ma arvasin, et ma ei vaata seda kunagi, aga hostema ekstra tõi selle laenutusest, seega pidi ära vaatama.
Ma olen kuulnud, kuidas kõik on sellest filmist vaimustuses olnud, aga kuna mulle tavaliselt multifilmi moodi filmid ei meeldi, siis mind kohe ei tõmbanud see film, et oh, läheks kinno vaatama. Aga tegelikult pean nõustuma kõikidega, kes on seda filmi kiitnud. Väga hea oli ja väga ilusad laulud.

Peale filmi tulin oma tuppa ja kuna päeval magasin, siis polnud mingi probleem ära vaadata ka Pilvede all ja Käteka uus osa.

Paar päeva tagasi käis inglise keele tunni ajal mini auditooriumis naine Michigani ülikoolist meiega rääkimas ja pärast tegi meist pildi, mille instagrami ülesse pani. Mina istun kolmandas reas, paremal. Iga rea kõige parempoolsemad toolid (kus ka mina istun) on ekstra vasakukäelistele

Igaüks sai kaks sellist küpsist :D

Jagas küpsiseid



27.09.14

Ärkasin 9:30, sest 10:30 pidin olema kooli ujulas. Toimusid ujumisvõistlused, seekord oli selline suurem võistlus, peale meie kooli oli seal 3 teist kooli. Tegelikult pidi tulema 8, aga kuna meie kool võttis selle võistluse eest raha, siis paljud otsustasid mitte tulla.

Ujusin kaks korda, 50m üksi ja 200m relay, ehk siis nelja inimesega koos, kõik ujusid 50m.
Üksi ujudes jäin kolmandaks, aeg oli 39:73, ehk parandasin oma aega. Minu ujumistiimist ujus minuga samal ajal Jenny ja Izzy. Jenny jäi esimeseks, Izzy teiseks ja nagu varem mainisin, siis mina jäin kolmandaks.
See polnud väga suur üllatus, sest enne ujumist saime kava vaadata ja seal oli iga ujuja nime taga nende parimad ajad ja ühel tüdrukul oli lausa üle ühe minuti. Seega olime oma kolmikvõidus suhteliselt kindlad.

200m relay's oli meiega kokku ainult kolm võistkonda. Mina jälle alustasin, sest ma olen ju ainus, kes veest stardib. Ujudes nägin, et vähemalt üks tüdruk on minust eespool, kui lõpetasin, siis nägin, et olin temast ikkagi ette saanud. Lõpetasime aga tubli teise kohaga.

Kui õigesti mäletan, siis 6. oktoober on ujumistiimi pildistamine.

Koju sain Jenny ja tema hostisaga, sest hostema oli jälle jalgpallivõistlustel tööl. Ma arvasin, et ujumine kestab pikemalt, aga juba kell 14:00 olin kodus.

Juba enne eelmisi võistlusi, kui ühes teises koolis võistlused olid, võtsin ma oma laulupeo käepaela käe ümbert ära. Anna sai selle niimoodi lahti, et ei pidanudki kääre kasutama. Treener lõi selle uudise peale kohe high five :D Aitab küll sellest rääkimisest iga kohtunikuga, kui kusagile võistlustele lähme. Hostema arvas, et võibolla kooriga esinedes ei tohi ka midagi käe ümber olla, seega hea, et ära võtsin.

Seal taga vasakul on siis see uks, kust saab sisse tulla



28.09.14

Midagi erilist ei teinud täna, aga kuna siiani olen igast päevast kirjutanud, siis ei tahaks vahele ka jätta.

Peale lõunat rohisin õues. Ilmad on viimastel päevadel väga soojad olnud, isegi lühikeste pükste ja topiga on kohati liiga palav.

Täna rääkisin päris palju eesti inimestega arvutis, empsiga skypesin ka.

Hiljem kui oleksin pidanud uuesti rohima minema, ütles hostema, et vaataks hoopis filmi. Filmi nimi oli vist The Double- ei olnud lemmik, aga käis kah. Ma olen viimasel ajal nagu mingi filmide arvustaja :D

Iga pühapäeva õhtu üritan ma varem voodisse minna, aga kunagi ei õnnestu. Tegelikult kui isegi kell 10 magama minna, siis on see liiga vähe und, sest kell 5 on igate pidi liiga vara tõusmine. Homme siis enne ja pärast kooli ujumine - pole hullu!


25. september 2014

23-25.09.14 Shoping / Ujumisvõistlused

23.09.14


Koolipäevast on meeles ainult kriminalistika tund kus lugesime pikka kriminaalset juhtumit ja kuna kõik oli loomulikult inglise keeles ja see oli ka kuues tund, siis lihtsalt tundsin, kuidas aju ei jõua järgi.

Peale kooli tulin koolibussiga koju, kell 16:45 viis hostema mind kooli ette, kust sõitsime ujumistiimiga Wyandotte High Schooli võistlustele.

Seekord pidin ainult ühe korra ujuma, muidugi jälle 50m. Tundsin, et ei läinud hästi, kuna juba ujudes nägin nii palju, et ma olen viimane ja teised ikka päris pikalt ees. Päris viimane tegelikult polnudki, hoopis eelviimane :D Ja aeg oli parem kui üle-eelmistel võistlustel, mis oli mulle suureks üllatuseks. Tookord oli mu aeg 40:18 ja nüüd oli see 39:84. Kõige parema aeg oli seekord lausa 33:70 ja kõige halvem 40:18. Kuuekesi ujusime, 6 rajaline bassein oli.
See kool tegi meie koolile ära, mis ei tulnud meile üllatusena, nad on alati meie koolist paremad olnud. Lõppskoori ma kahjuks ei mäleta.

Siiani oli see kõige parem ujula, võrreldes kõigi teistega, kus me käinud oleme.
Aga kõik ujulad, kus käinud oleme, on sellised kinnised ja pisikesed. Tahaks aknaid, meie ujulal on isegi uks, nagu sisse astud, siis oled kohe basseini ääres. Peaksin pilti tegema, siis saab paremini aru. Kuigi ega tegelikult ju vahet pole, millised ujulad neil on, see ongi hea, et meil on siiani kõige parem olnud?!

Tagasiteel lasi üks tüdruk oma kõlariga Echosmith - Cool Kids laulu, nii hea oli istuda kottpimedas ja laulda kõvasti kaasa.



Anna udus




Tagasiteel, päriselt oli muidugi 100x vingem vaade

24.09.14


School Closed - Professional Development ehk õpilastel kooli polnud, ainult õpetajad läksid kooli. Tänu sellele magasin rahulikult veerand üheteistkümneni.
Ujumine toimus kell 15:00, aga eelmine päev rääkisin treeneriga ja ta lubas mul selle vahele jätta.
Läksime jälle hoopis shoppama ja jälle ei tea ma, kuhu. See oli kahe nimega koht, teine sõna oli hill esimene sõna tähendas kas punast või lillat ja Red Hill see kindlasti polnud.

Igatahes oli see ostukeskus palju suurem kui see, milles eelmine kord käisime. Forever21 oli hiiglaslik, ma oleks võinudki sinna jääda. Ehteid oli nii palju, riieteosakond tekitas pigem jälle ängistustunde, sest liiga palju asju oli ja samas nagu polnud midagi, mida oleks tahtnud osta.
Mõne asja ikka sain, kaasa arvatud kontsakingad Homecominguks, mis toimub juba 4. oktoobril.
Praegu kahetsen, et poes pilte ei teinud, aga kui sa seal ostled, ega siis väga ei tihka võtta telefoni välja ja hakata pildistama.

Ühes kleidipoes nägin tuttavat tüdrukut kooriklassist. Tegelikult on meil valitsus ka koos. Tuli kohe kallistama, mis oli veider, sest koolis on meie rääkimine piirdunud ainult 'excuse me'ga. Ta oli ka kleidiotsingul. Kui ma omale kleiti proovisin, siis ta ema oli minu hostemalt küsinud, et kust me siis tuleme? Et Ameerikast me kindlasti pole, minu aktsendi pärast sai kindlasti aru, sest hostema ju põline Ameeriklane.


Huvitav, kas keegi on kunagi oma lapsi sinna pannud?


Enne shopingut käisime kohe söömas. Huvitav söögikoht oli, kuid kõige rohkem pakub see huvi ma usun väiksematele lastele, sest seal olid näiteks liigutavad gorillad, tiigrid, elevant jne.







Maitses nagu jäätisekokteil, väga viis



Go Eesti ja politsei

Lagunevad majad on minu nõrkus :D

25.09.14


Siin on nii, et igas klassis on õpetajal lauatelefon ja pea, et igas tunnis see ka heliseb, kui lausa mitte mitu korda ja tavaliselt mõni õpilane peab siis kantseleisse/kontori minema. (inglise k. office) 
Istusin siis täna rahulikult inglise keele klassis, kui jälle telefon helises. Mõtlesin just, et huvitav, kas mind ka kunagi kusagile saata tahetakse (kuidagi kahemõtteline lause tundub :D) Aga kuna ma olen ka enne seda mõelnud ja siiani polnud, siis lasin sel mõttel sama kiiresti minna. Aga peale kõne ütles õpetaja minu nime, tuli minu juurde ja andis mulle pass paberi. See on siis paber, milleta muidu ei võiks niisama koridoris kõndida.
Pidin raamatukokku minema, seal ühes väikses ruumis oli üks naine, inglise keele õpetaja ütles tema kohta ES L lady, mida iganes see ka ei tähendaks. Tema tegeleb kõigi vahetusõpilastega, leppisime kokku, et homme kell 8:00 lähen tema juurde ja teen inglise keele testi. Selle järgi ta vaatab, kas ma vajan tema abi või mitte. Tema siis aitaks mind kodutöödega jne.
See naine oli jumalast vinge. Kuna mul oli ujumisdressikas seljas, siis küsis, kas tegelen ujumisega. Selgus, et tema ka omal ajal tegeles ujumisega. Siis veel küsis, kas plaanin jalgpalli ka mängida jne. 
Kiitis mu küüsi ka ja siis me rääkisimegi küüntest. Tal endal olid pikad, hõbedase lakiga ja peal oli sädelus. Ütles, et enne olid olnud erksamat värvi, aga kuna käis pulmas, siis pidi tagasihoidlikumaks värvima. Lubas, et Halloweenil värvib oranziks. Selline lahe, heas mõttes crazy naine.

Kooris laulsime ühte laulu, mida iga tund oleme õppinud. Kes ei tea, siis Eesti koolis olin ma sopran, siin valisin aldi. Jep, ise valisin, õpetaja isegi ei kuulanud meid, kuidas me laulame. Ma olen oma valikuga rahul, mõni koht on võib-olla liiga madal ja vahest tahan automaatselt sopranit hakata laulma.
Ühes kohas selles laulus on baritonide häält vähe kuulda ja selleks tegi õpetaja nii, et meie aldid, pidime võtma ringi ja lugesime kaheks. Kõik number kahed pidid seisma baritonide kõrvale ja kui laulus tuli see koht, siis pidid nemad ka laulma baritonide osa. Ja muidugi juhtusin mina ka number kaks olema.
Sopranist baritoniks on ikka päris trastiline muutus. Üritasin naeru tagasi hoida laulmise ajal, sest see ajab nii naerma. Paar kuud tagasi pingutasin, et kõrgemaid noote kätte saada ja nüüd pean laulma madalamalt kui karu. Õpetaja arvab vist, et me oleme mingid imelapsed - võime vabalt kõiki häälepartiisid laulda.

Ujumisdressikas oli mul sellepärast seljas, et meil pidid täna jälle võistlused olema, aga viimases tunnis, 2min enne tunnilõppu rääkis jälle üks naine kõlaritesse ja teatas, et ujumisvõistlused jäävad ära. Ujumistrenni ka polnud. Me olime jälle väga õnnelikud Jennyga. Eks lihtsalt see, et see võtab nii palju aega ära ja õppida oli ka vaja, see kõik oleks siis väga hilja peale jäänud. Ning viimasel ajal tuleb mul võistlustel alati nõme närv sisse.

Kaks päeva pole ujunud, see on tase. Selle eest saan juba hommikul pool6 külma basseini hüpata - ei jõua ära oodata.

Ma ei mõista inimesi, kelle peanut butter maitseb - ökk

22. september 2014

21-22.09.14 Shoping & Movie night

21.09.14

Ärkasin veidi pärast üheksat, seejärel tegin natukene inglise keele kodutööd ja sõin hommikust.
Lõunal läksime hostemaga shoppama ma ei tea kuhu, väga kaugel kodust ei olnud. Sain omale paar asja, kahe jalanõu paari üle olen väga rõõmus. Mul on jalanõud nagu mingi kinnisidee, alati pean neid poes vaatama.
Tagasiteel käisime Krogerist läbi, sain jälle omale Starbucksist joogi. Müüja oli väga lahe naine, kaks korda oli nii, et ta ei saanud minust aru ja siis me naersime seal :D Ma pole nii palju karamelli ka ennem saanud vahukoore peale (räägib inimene, kes käis Starbucksis kolmandat korda), seega ainult lisapunktid talle :) Krogerisse läksime mõttega, et osta õhtusöögiks midagi, mille valmistamine ei võtaks kaua aega, sest me veetsime poodides päris kaua aega.
Koju tulles aga tegi hostvend ettepaneku hoopis pizzat tellida, mida saaks filmi vaadates süüa. Kuna eelmine õhtu filmi ei vaadanud, siis ma arvasin, et vaatame Cathing fire'it, aga ei, mingi muu film oli ja mina suutsin 15min vaadata ja siis tulin oma tuppa hoopis küüsi lakkima. Mulle ei meeldi liiga ulmelised ja ebareaalsed filmid, mida see just oli. Filmi nime ma enam ei mäleta.

Eestisse tagasi tulen ujudes, seega mina probleemi ei näe / tagaplaanil on näha torti, mis hostema endale ostis ja no mina isiklikult ei ostaks elusees sellist keemiat.. ega siin kahjuks väga paremat pole ka, Selveri kookidest on asi kaugel.

Eelmine õhtu üksi kodus olles sõin :D Jõhker, kui suured šokolaadi laastud seal sees on. Fairtrade toode- geograafia tuli kohe meelde

See pizza polnud nii hea, kui eelmised on olnud


Väärisid eraldi pildile jäädvustamist

22.09.14

Hommikul kell 5 ülesse nagu ikka esmaspäeviti. Täna polnudki nii hull, millegipärast ma ei lõdisenud nii palju kui tavaliselt. Basseini muidugi oli raske minna. Tegelikult on esmaspäevad mõnusad, natukene enne 7 lõpetame ujumise, siis peseme ja vahetame riided, samal ajal toovad mõned emad süüa. Siis sööme ja aega jääb ülegi. Eks sellepärast ongi hea, et aega on nii palju.

Söögivahetunniga on mul vedanud, valitsuse klass on sööklale väga lähedal ja kui mina kohale jõuan, siis seisab minu ees max 3 inimest ja ei ole mingit pikas järjekorras passimist. Aga muidu käib asi nii, et lähed järjekorda ja teenindajale näitad oma ID kaarti, selle peal on triipkood ja iga kord läheb sealt siis raha maha (sularahas saab ka muidugi maksta). Mind teenindanud naine küsis täna kohe, kui oma tellimuse ütlesin ''sa oled vahetusõpilane eks? '' Ma ei rääkinud kusjuures üldse palju, aga juba oli aru saada. Igatahes küsis ta minult, et kust ma tulen ja ütles, et talle meeldib mu aktsent, pidi väga ilus olema.

Kriminalistika tunnis ütles Stevi meile, et ujumine jääb ära. Me olime nii õnnelikud Jennyga :D Me arvasime, et seda ei juhtu ujumisega kunagi, sest see on nii tavaline, kui tunni lõpus mingi naine räägib kõlaritesse, et täna jääb trenn ära jalgpalluritel, jooksijatel ja veel mitmel teisel tiimil, sest ilm on väga halb olnud. Ja siis meie kirume, et ujumine sees toimub.

Inglise keelest rääkides, siis üldiselt ma ei mõtle selle peale, et ma räägin inglise keeles. Ja väga tihti
on mul selline loll tunne, et nad kõik oskavad tegelikult eesti keelt.

Õhtu lõpetasime sellega, et vaatasime jälle Dancing with the stars ehk Tantsud tähtedega. Vahepeal vaatasime natukene The voice ka ja Pharrell Williams on seal kohtunik ja küsisin kohe huvi pärast, et mis hostema arvab, kui vana ta on. Hostema pakkus 27, seega ma pole ainus, kes oli üllatunud, kui kuulis, et ta hoopis 41.

Tänasest päevast pilte pole, aga see-eest kaks pilti Pharrellist :D


20. september 2014

17-20.09.14 Igapäevast juttu & Baby Shower

Täna sai kuu aega Ameerika Ühendriikides täis. Päris kiiresti on läinud see aeg.

17.09.14

Koolipäevast ei ole midagi erilist meeles. Viimases tunnis ütles Stevi, (ujuja) et me ei paneks riietusruumi jõudes endale Jennyga kohe trikoosid selga, sest AJ (öeldakse: Eidžei) on sünnipäev. AJ on üks meie treeneritest. Meil ongi tavaliselt kaks treenerit. Praegu on üks noor neiu ka, kes õpib ülikoolis ja tegeleb päris kõvasti ujumisega. Aga tema meiega ei tegele, ta treenib meie kõige paremaid tüdrukuid.

Plaan oli tüdrukutel alguses selline, et keegi ei vaheta riideid ära ja mõned tüdrukud lähevad ostavad pizza ja siis tullakse tagasi ja ehk ei pea siis nii palju ujuma, kui kõik hakkaks hoopis pizzat sööma. See oli juba ette teada, et see ei lähe läbi kuna järgmine päev olid võistlused tulemas.
Ja oligi siis nii, et meie hakkasime ujuma nagu ikka tavaliselt ja poole trenni pealt jõudsid lõpuks kolm tüdrukut tagasi, hiiglaslik pizzakarp, õhupall ja ''happy birthday'' kroon käes. Mõlemad treenerid olid pigem kurjad nende peale (polnud mingi üllatus) ja kui AJ õhupalli enda kätte võttis, siis lendas see tal muidugi käest ära lakke.

Poole trenni pealt pani AJ omale selle 'Happy birthday' krooni siiski pähe, ta nägi väga nunnu välja sellega, roosat värvi oli :D
Pärast ujumist sõime kõik pizzat. Pärast ujumist on alati kõht väga tühi ja see pizza tundus siis kohe eriti hea.
Veel saime ka t-särgid kätte. Ning tegelikult saame samasugused valged veel, sest firma kes need särgid valmistas, tegi vea. Meie ütlesime neile, et tahame halle (pildil) särke, aga nemad soovitasid, et valged oleksid ilusamad. Me siis muutsime oma tellimust, et võtame valged, aga nemad saatsid ikkastki hallid ja nüüd saame tasuta valged ka. Mulle sobib.


Saksa keeles olin tubli


18.09.14

Kriminalistika tunnis käisime seekord arvutis. Ma pole sellest vist kirjutanud, aga ma pole elusees nii palju komplimente saanud, kui siin olles. See ongi siin väga tavaline. Tavaliselt siis mingi riideeseme kohta, aga viimasel ajal väga palju ka juuste kohta. Tol päeval arvutiklassis istus minu kõrval üks poiss Derek ja tema kiitis mu küüsi. Heh, nii vinge mu meelest. Ma ütlesin ka talle, et ta on esimene poiss, kes mu küüsi tähele paneb ja neid siis ka kiidab. Ta on väga lahe poiss ja tema tüdruk käib minuga samas kooris laulmas.

Pärast kooli läksin bussiga koju ja pool 4 pidin tagasi kooli minema. Meie koolis toimusid ujumisvõistlused. Ujusin kaks korda 50m, esimene kord siis individuaalselt ja teine kord neljakesi grupina.
Mul on meeles see, kuidas Eestis YFU rääkis, et me peame vahetusaastal ilusti käituma ja mõtlema selle peale, et me esindame ka YFU Eestit ja üldse Eesti riiki. Ma pean nüüd küll andeks paluma, kui ma jätan eestlastest mulje kui peast põrunud inimestest, kes kõik kannavad käevõrusid, mida käe pealt kunagi ära ei võta :D Jenny vähemalt ütles, et tema saab minust aru.
Jutt siis jälle sellest laulupeo käepaelast. Ma poleks ise ka kunagi arvanud, et selle ära lõikamine saab minu jaoks nii raske olema. Aga kui juba nii kaua olen hakkama saanud, siis nüüd pole enam mõtet ära ka lõigata. Ainuke koht, kus see natukene segab, peakski ainult ujumine olema. Mind see ei sega loomulikult, see teip on palju tüütum.

Seekord pidin siis lõpuks oma käepaela kinni teipima nagu juba aru saite. See teip oli täiesti mõttetu, tuli juba esimese 10m pealt lahti, aga ilma ka ei lubatud ujuda.
Ma ei tea mis mu aeg oli, aga nii raske ujuda. Ma olen üldse füüsiliselt nii väsinud sellest ujumisest. Pluss parema jala laba on ka juba nädal aega valutanud. Vahel valutab vähem, vahel rohkem. Eks annab tunda see, et kahel päeval nädalas on 2x päevas ujumine ja ainult pühapäev on päev, kus ujuma ei pea.

Pärast ujumist saime kõik treeneritelt kaks roosi. See oli raske nädala eest, paljudel võttis see silmad märjaks. See oli neist väga armas küll jah.

Ma ei osanud piltide vahel valida, sellepärast nii palju pilte bussidest






19.09.14


Eelmine õhtu jõudsin hilja voodisse, tegelikult pole selles midagi uut, aga tavaliselt üritan varem jõuda kui tean, et hommikul pean kell 5 tõusma. Tõusingi siis kell 5 ja hostema viis autoga kooli.
Hommikuti on see kõige hullem, et kuna ma olen unine, siis mul on ekstra külm ja ma lõdisen isegi autos. Alles ujulas on piisavalt soe. Seal saan siis natukene soojas olla, kui juba pean külma vette minema. Ehk jah, hommikud on kõige hullemad..

Koolis olin vähese une pärast väga unine. Sellel päeval rääkisin koolis päris paljudega, seega oli täitsa hea päev.
Kooris käis mingi mees meile rääkimas sellest kuidas me oma koorile raha saaksime koguda. USAs on see väga tavaline, aga minu jaoks oli see ikka nii veider. Ta tutvustas ajakirjadest tooteid, mis nende firmal on ja mida meie siis peame müüma ja sellega kuidagi saame raha teenida. Ma ei tea kui suure summa meie sellest endale saame ja palju nemad sellega teenivad?! Ja et meisse seda võistlushimu süstida, näitas ta meile ajakirja auhindadest mis me võime endale võita, kui müüme nt 15 asja, 25 jne. Kõige rohkem oli näiteks 99 ja loomulikult siis aina paremaks auhinnad läksid. Mulle ei meeldi sellised asjad, meenutas neid firmade esitlusi mida näiteks Eestis tehakse ja kuidas nad siis hakkavad sulle oma tooteid pähe määrima.
Päeva tipphetk oli muidugi see, et saime Jennyga peale kooli kohe bussiga koju tulla. Ma eelistan 100 korda rohkem seda, et ma pean reede hommikul vara ärkama ja trenni minema, kui seda, et ma peaks peale kooli ujuma minema. See tähendaks seda, et alles pärast kella viite jõuaksin koju.

Õhtul vaatasin ära Pilvede all esimese osa, mis ükspäev poolikuks jäi. Lisaks jõudsin ka kaks Kättemaksukontori osa ära vaadata - päris tegus õhtu :D






20.09.14

Kell 8.00 läksin trenni. Pärast trenni tegime teisele treenerile üllatuse (ta on peatreener, kutsutakse perekonnanime järgi Lang'iks). See oli nagu Baby shower- kõik ujujad tõid mähkmeid. Kõige nooremad ehk Freshman'id tõid suuruse 1 ja mida vanem oled, seda suurema suurusega mähkmed tõid. Kuna mina olen Senior, siis mina viisin näiteks number 4.
Mõni tõi siiski ikka ka natukene muud kraami. Mina viisin näiteks mähkemid, beebipuudrit, niiskeid lappe ja midagi veel.
Lisaks saime natukene süüa ja vaatasime kuidas treener kinke avas. Hiljem jõudis ta naine ka lapsega sinna.

Kuna hostema ja hostvend on täna jalgpallimängul tööl, (nagu mina ükskord käisin) siis koju tõi mind Izzy ja Madisoni ema. Kõigepealt viisime Jade ja Amberi koju ja siis tõid minu. Autos rääkisime niisama juttu, nende ema küsis näiteks, et kas Eesti on Ukraina lähedal ja kas eesti keel on vene keelele sarnane.

Täna polegi midagi erilist teinud, koristasin oma WC-d ja näksisin niisama süüa. Alati kui hostema ja vend ära on, panevad nad koerad luku taha.
Kui ma toas ringi liigun, siis nad alati kuulevad mind ja hakkavad haukuma. Poole viie aeg ma siis otsustasin proovida ja nad ise korraks välja lasta.
Bella on ühes eraldi toas, sest ta on kõige kuulekam ja temaga ei oleks mingit probleemi kui ta ka lahti oleks. Jesse ja Max on koridori lõpus mingi võre taga ja ma ei osanud seda lahti teha.

Kõigepealt lasin Bella välja, siis meelitasin ta maiustusega tagasi. Teistele koertele tõin tooli ja tõstsin teisele poole võre, et koerad siis sinna peale hüppaks ja mina nad sealt üle saaks tõsta.
Tool oli aga liiga kõrge, et tõin hoopis tumba (naljakas vaatepilt võis see kindlasti olla). Max lõpuks hüppas sinna peale ja tema sain üle tõstetud. Jesse on aga natukene suurem koer, kuna tal on puusaga mingi jama ja sellepärast ei liiguta ta ennast väga palju ja naudib rohkem sööki (ta võib isegi wc paberit süüa). Jesse ma tumba peale ei saanudki, aga lõpuks sain võre lahti. Nemad sain pärast ka ilusti tuppa tagasi.

Praegu on kell pool 8 õhtul ja olen endiselt üksi kodus. Õues on suhteliselt halb ilm, sajab päris hullult ja tuul tõuseb. Müristab VÄGA kõvasti. Arvatavasti läheb tormiks ära. Kui siin torm on, siis ikka korralik.
Täna õhtul pidime vaatama filmi Cathing Fire, sest kõik on ainult esimest osa näinud.



Audrey, ta on ikka veel väiksem kui nukk



16. september 2014

13-16.09.14 Bonfire / Pesapallimäng & Detroit

13.09.14

Hommikul pool 8 pidin juba tõusma, sest 8.00-10.00 oli ujumistrenn. Varahommikusi trenne lihtsalt peab armastama.. Imekombel mulle täiega meeldis see trenn. 
Tavaliselt viib mu tuju alla see, kui treener ütleb, et nüüd ujute 600m. Aga tol päeval tegime nii, et ta pani aja jooksma ja sa pidid 4 pikkust ehk 100m ujuma ja aega selleks oli 2:15. Kuna meid oli tol päeval trennis suhteliselt vähe, siis saime Jennyga kahekesi ühel rajal ujuda ja treener tegi meile natuke kergemaks. Me pidime ujuma 3 pikkust järjest, tavaliselt lõpetasime 1:45 ja seega saime 30sekundit puhata ja nii kogu aeg.
Kui ujumistiimiga liitusin, siis polnud vist kedagi, kes poleks öelnud, et sellega saab hea vormi. Mingisugune jalalihas juba paistab ja käed tunduvad ka rohkem vormis olevat.

Koju sain juba kolmest, sest reedeti on ainult hommikune ujumine. Tegelikult võid ka peale kooli minna, see on vabatahtlik, aga tavaliselt ei lähe sinna keegi.

Kodus olin ma põhiliselt kogu aeg üksi. Näiteks tõmbasin tolmuimejaga põrandad üle, sõin ja kuni kolmveerand viieni Skypesin empsiga.

Enne viite tuli Jenny oma hostemaga mulle järele ja sõitsime Chelsea juurde bonfire'ile. Chelsea on üks tüdruk meie ujumistiimist ja tema juurde olid kutsutud kõik ujumistiimi tüdrukud.

Sinna jõudes istusime alguses garaažis, kuhu olid lauad ja toolid veetud. Sõime ja rääkisime niisama juttu. Pärastpoole läksime õue ja Chelsea isa süütas lõkke. Ootasime kuni tuli väiksemaks läks ja siis tegime s'mores'e.
Kui pimedaks läks, hakkasime taskulampidega ühte mängu mängima, nemad kutsusid seda lazer tag'iks. Olime võistkondades ja igal võistkonnal oli taskulamp millega ringi liikuda nägid. Iga kord oli üks kindel võistkond kes pidi teised üles otsima ja neid puudutama.
Teine mäng oli lipumäng, ehk moodustasime kaks võistkonda ja mõlemad võistkonnad pidid vastase lipu üles leidma. Lõpp oli meil juba alguses ette teada, sest meie võistkond peitis lipu autosse ja auto uksed pandi lukku.

Pärast mänge istusime veel lõkke ääres ja teised üritasid rääkida õudusjutte või siis räägiti lihtsalt põnevaid sündmusi, mis neil elus juhtunud on.

Chelsea ema oli väga lahke, näiteks selleks ajaks kui mängima hakkasime, tõi mulle tossud ja ühe pusa, et ma ei külmetaks. Mul olid päris kenad kingad jalas ja pärast metsas jooksmist poleks need kindlasti enam nii ilusad olnud, seega ma olin väga tänulik nende tossude eest.

Järele tuli meile minu hostema ja 23.00 olime juba kodus.


Tol päeval saime soojendusdressid ka kätte

Täna tegin basseinist ka pilti

Viisin viinamarju


Kui pilti hakkasin tegema, siis oli ilusti fookuses -.-



Tegelikult on meid ikka palju rohkem, 30 kanti

14.09.14

Sain rahulikult kümneni magada. Ärgates oli ainult hostema kodus. Jacob oli isaga ära. Kui nad koju jõudsid, läksime Detroiti pesapallimängu vaatama.
Me ei olnud seal väga kaua, mängu lõppu seega ei näinud. Kui väljakult lahkusime, läks isa ära lennujaama, et lennata South Dakotasse, kus ta töötab ja loogiliselt võttes arvatavasti ka elab.

Hostema sõidutas meid autoga ringi ja näitas Detroiti ja te ei kujuta ette, kui palju see linn mulle meeldib. Jah, ma tean, et see on jube koht, halbu inimesi täis ja väga kole, aga see vaatepilt oli nii vinge. Nii palju oli suuri tühje hooneid ja see pani mõtlema kui võimas see linn kunagi oli.
Oli kohti, mis nägid koledad välja ja samas oli ka nii armsaid paiku. Ja need koledad paigad olid kohati isegi paremad, sest need olid nii põnevad minu jaoks.

Hiljem sõitsime mööda ühest pargist, seal oli nii palju lapsi mängimas. Pargist ühele poole jäi algkool, mis nägi nii ilus ja huvitav välja. Peale parki tuli tenniseväljak ja siis pesapalliväljak kus ka lapsed mängisid. Pesapalliväljaku kõrval olid ilusad väiksed elumajad. Sel hetkel ei olnud üldse sellist tunnet nagu Ameerikas oleks.

Kuna kõhud olid tühad, siis viis hostema meid ühte Mehhiko söögikohta sööma. Ma sain oma parima söögi siin oleku ajal. See oli lihtsalt super. Teenindaja oli ka väga tore noormees.

Enne koju tulekut käisime laenutuspoes?! Hostvend laenutas endale paar filmi ja kõigile vaatamiseks võtsime filmi 2 Guns. Ütleme nii, et oli okei film, aga kuidagi pikale venis. Hostema jäi näiteks magama poole filmi pealt.

Enne filmi ja peale filmi õppisin ka natukene. See on jube kui palju ma pean valitsuse tunniks õppima, peaaegu igaks päevaks on mingi leheke täita.


Vaade meie maja tagant. Tegelikult on seal järvel kanuud ka, mingi võistlus toimus


















Selliseid võimsaid ja tühje hooneid oli nii palju


Tagaplaanil sild Kanadasse


Üli hea pilt, ma tean

Siin käisimegi söömas

See oli nii hea
Hostema ostsis siit omale koogitükikese
Selle pildi tegin mõeldes emale
See hoone seal tagaplaanil oli huvitav (ma tundun nagu ajalaoolane, vähemalt endale :D)



15.09.14

Sellel päeval oli siis kaks ujumist ja ütleme nii, et see on ikka väsitav. See on hea, et peale hommikust trenni toovad teatud emad meile alati süüa :D Kõik vanemad siiski panustavad sellesse. Minu hostema vist annab mingi teatud summa vanematele, kes sellega tegelevad.
Pärastlõunases trennis rääkisin kogemata Jennyga eesti keeles. Treener ütles, et kahekümneteisel minutil hakkame ujuma ja Jenny ei kuulnud teda ja küsis minult, mis me tegema peame.
Ma siis rahulikult: ''22 minutil hakkame ujuma'' Peale teist korda ütlemist jõudis lõpuks kohale, miks ta minust aru ei saa :D

Õhtul vaatasime Dancing with the stars, nägin Bethany Mota't ka tantsimas. Mulle ei meeldi üldse vaadata siin olles telekat, sest reklaamid on iga paari minuti tagant. Kui saade on lindistatud, siis saab küll reklaame edasi kerida, aga see on ikkastki väga tüütu.

16.09.14

Koolis on jääkülm. Kaasa mõelda üldse ei saanud, peas olid ainult mõtted sellest, kuidas sooja saaks ja millal tund juba läbi saab.

Saksa keeles oli quiz (test) mis oli väga lihtne. Enne töö õpetajale tagastamist vahetasime tööd hoopis omavahel ära ja parandasime ise vigu. Ma olen harjunud ikka nii, et kui sõna on valesti kirjutatud, siis on see vale. Aga õpetaja ütles, et kui on aru saada mis ta on sellega mõelnud, siis on see sõna õige.
See oli ülesanne, kus õpetaja ütles täht-haaval sõna ja meie pidime lihtsalt kirjutama. Ehk siis pidime tähestikku tundma. See pole ju midagi ülepea rasket ja kui juba selle vea arvestab ka õigeks, siis mida siin üldse hinnata on.. Ei tea, võib-olla olen mina lihtsalt liiga karm?!

Ujumast tulin pool tundi varem ära, sest hostema pidi venna ülikooli viima. Tagasiteel käisime Krogerist läbi ja seal oli mini Starbucks, kust hostema mulle Caramel Frappuccino ostis. Üli oluline fakt :D Aga ütleme nii, et ma olen seda igatsenud alates sellest ajast, kui ma seda viimati lennujaamast ostsin.